Ekspressionismi mõju ühiskonnale ja keskkonnale (Daniel, Oskar)

Ekspressionism algas Saksamaal ja tema mõju ühiskonnale oli väga suur. Ühiskond koosneb üksikutest inimestest, niisamuti nagu materiaalsed esemed moodustuvud üksikutest aatomitest.Kuid nagu üksik aatom ei mõjuta tervikut, niisamuti ei suuda ka üksik inimene üksinda midagi tähelepanuväärset korda saata. Kui igaüks tegutseks üksinda ja taotleks vaid isiklikku kasu, siis tekiks olukord - kus kõik tahtsid olla ekspressionistid. Kui riik on ekspressionistlik, siis tema mõju ühiskonnale on ka väga suur ja seejärel kõik inimesed on sarnased. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses - sel ajal ühiskonnas oli väga tähtis draama, mis oli kõige tähtsam osa inimese elus.

Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst Ludwig Kirchner (1880-1938) algatajana, Karl Schmidt-Rotluff (1884-1976) ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde (1867-1956).

Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline.

Ränga paine alla sattusid ekspressionistid natsismi (1933-1945) ajal. Läbikukkunud maalijana oli Hitler avalikult vaenulik palju edukamate avangardistlike kunstnike vastu, olulisem on aga see, et moodsa kunsti vaba vaim ei sobinud kuidagi kokku totalitaarse ideoloogiaga. Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal Hitleri poolt vallutatud Euroopas) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse. Muuseas, samasugune olukord valitses ka Stalini võimu all oleval Venemaal.

 Kasutatud allikad:

https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=7&ved=0CD8QFjAG&url=http%3A%2F%2Fwww.pelgulinna.tln.edu.ee%2Fpelgukool%2Fkuajalugu%2F20.ppt&ei=pth-VPbHO8zuaMO4gIgB&usg=AFQjCNEqLI7kGaMrpM5_uH9AgQ1VvWeF_Q&bvm=bv.80642063,bs.1,d.bGQ&cad=rja (03.12.2014)

http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalne_kord (03.12.2014)

http://annaabi.ee/ekspressionismi-o.html (03.12.2014)

Ekspressionism ja ühiskond (Elis, Laura)

Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tunded ja tõekspidamised. 

Ekspressioniste iseloomustab ka traagiline elutunnetus ning nad kasutavad süngeid ja kõhedaid kujundeid, mille allikaks võib olla näiteks sõda või vaesus. 

Ekspressionism tahtis iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit.

Inimesed on ekspressionismis sageli koleda ja rusutud välimusega. Niimoodi iseloomustati inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Üleüldiselt kasutati kõike dramaatilises valguses.

Ekspressionistide lipukirjaks sai kunstniku maailmanägemise, ideede ja emotsioonide ning inimese ühiskondliku ahistatuse dramaatiline väljendamine.

Ekspressionistide elutunnetus põhines Esimese maailmasõja aegsel poliitikal, sotsiaal- ja kultuurikriisil.

Ühiskond oli ekspressionistide arvates haige ning ühiskonnas pesitses vaid kurjus. Kurjuse allikaks peeti linnastunud ühiskonda.

RAHUTUS, KRIITIKA, VALU. Igatseti paremat ühiskonda.

Ekspressionismi aja inimestele oli väga oluline see, kuhu ühiskonnaklassi ta kuulus, tänapäeval aga seda niivõrd palju ei tähtsustata, tänapäeval üritatakse inimesi võrdsustada. 

Ekspressionistlikud kirjanikud olid näiteks Marie Under ning Gustav Suits, kes on tänapäeva ühiskonnas hinnatud. 

Futurism 2 (Elis)

Futurism (it futurismo; lad futurum – tulevik) oli avangardistlik kirjandusvool 1910. aastate Itaalias ja Venemaal, selle kujunemist mõjutas saksa filosoof Fr. Nietzsche (1844-1900) üliinimese teooria. Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli Filippo Marinetti (1976 – 1944), itaalia luuletaja, kes avaldas 1909. a Pariisi ajalehes “Le Figaro” futurismi manifesti: “Me loome futurismi, sest tahama vabastada Itaalia professorite, arheoloogide ja antikvaaride halvavast gangreenist. Me tahame vabastada Itaalia arvukatest muuseumidest, mis katavad teda nagu kalmistut.” Kuulutati traditsioonilisest kultuurist loobumist ja uute vormide, stiilide ning ainete sündi, mis vastaks “moodsa inimese” maailmapildile. Lööksõnadeks said kiirus, dünamism, masinakultus, patriotism ja sõja ülistamine, ilu kriteeriumiks energia, kiirus ja jõud.
Futurism kui tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu. Nad kutsusid olemasoleva kunsti asemele looma uut, toimekamat, mis kajastaks ajastule iseloomulikku: suurlinlikku elutempot, tehnika võidukäiku.
Futuristide eesmärk oli kirjanduse toomine tänavale, senise madala (tööline, tänavakeel, linn) kõrgemale tõstmine. Uued teemad olid patriotism, anarhism, militarism, võitlus uue eest, tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ja linnaülistus, vägivalla ja tugevuse ülistamine (sõda kui maailma puhastusvahend). Inimene jäi tagaplaanile, tundeid peeti nõrkuseks.
Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami, nende esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristliku luule keskseteks mõisteteks said vastuhakk, jultumus, hulljulge armastus ja hädaoht.
Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakordset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke (asendasid matemaatiliste või muusikaliste märkidega), väljendusid mõjuvate lausefragmentide abil, vältides omadus- ja määrsõnu. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammstiili, kollaažtehnikat. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt, luuleteksti esitatisageli geomeetrilise kujundi vormis. Esmakordselt kasutati ulatuslikult trükitehnilisi võimalusi (erinevad šriftid, värvid jne). Et äratada tähelepanu, trükiti luuletusi näiteks pakkepaberile või tapeedile.
Esindajad: vene kirjanduses Vladimir Majakovski (1893-1930), Igor Severjanin (1887-1941); eesti kirjanduses on futurismist mõjutusi saanud A.Kivikas (1898-1978), E.Hiir (1900-1989), R.Roht (1981- 1950). 

http://server.oishum.tln.edu.ee/pdf/kirjandus12kl.pdf

Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi  (futuro-tulevik it.k.).
Huvitav on see, et futurism kui nähtus  tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel.
Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida  futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis.
Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu.

Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis  jäädvustada ka linnamüra.
Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki, samas piirjooni hägustades, nii et kujutatav näib hajuvat ümbritsevasse ruumi.
Need pildid on rohkem abstraktsemad.

 Mõned futuristid saavutasid liikumise tunde vaid erksate värvide ja kompositsiooni abil.

http://kunstiabi.weebly.com/futurism.html

Ekspressionism (Daniel, Oskar)

Ekspressionism  (Daniel)

Ekspressionismi "esimese laine" algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud.

Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega.

Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve.

Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast.

Die Brücke kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige.

Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti.

  

Franz Marc "Sinine hobune" 

Vincent van Gogh "Kartulisööjad" (1885)

http://et.wikipedia.org/wiki/Ekspressionism